Nädal 17 - vol1 (4.-10.11.13)

VILLEM 11 KUUD!

11 kuud täis :)

Ongi käes Villemi viimane minisünnipäev. Huhh, edaspidi hakkab seda olema ainult kord aastas :) Juba mõned päevad enne sünnat võis täheldada kerget huvi kahel jalal liikumise vastu. Välja see muidugi ei tulnud, aga püsti seistes ta justkui tahaks jalga maast lahti tõsta... Muidu on ikka tubli ja usin, liigub neljarattaveol ja ulatab üha kõrgemalt kõike võtma. Hambaid on endise 3 asemel nüüdseks 6 tükki. Sünnipäev oli traditsiooniline, natuke midagi magusat (rohkem vanematele) ja mõned Skype’i kõned. Kaks päeva peale 11-kuuseks saamist tegi Villem oma esimesed sammud. Veel kaks päeva hiljem juba nii 5-6 sammu. Läheb lahti!!

Traditsiooniline ilmateade ka – endiselt võib käia dressipluusiga. Lühikese varrukaga enam mitte. Ükspäev rääkisin mänguväljakul Villemi vanuste kaksikute isaga ja ta uuris, et kas Eestis on ikka juba lumi maas. Vottt... tegelikult ju vabalt võiks olla, aga sel korral pidin talle pettumuse valmistama. Üleüldse ma ei saa aru, miks just meie äraolekul on ka Eestis olnud ilus ja pikk sügis. Parem oleks, kui järgmisel aastal see korduks! :)

Sel nädalalõpul oli ka isadepäev. Eestis muidugi. Tuleb välja, et Rumeenias tähistatakse isadepäeva mai teisel pühapäeval ehk siis meie emadepäeval. Ja sedagi alles viimased 3 aastat. Rumeenia oli nimelt ainuke EL riik, kus üldse polnudki ametlikku isadpäeva, nii et see tekitati aastal 2010. Eks maikuus ole näha, kui palju sellest üldse peetakse. See muidugi ei takistanud meil eestipäraselt tähtpäeva pidada.

Katsetused värvidega.

Villem soovis oma isale teha käe- ja jalajälgedega pildi. Läksime siis saladuskatte all ühel hommikul poodi ja ostsime värvid, kleepisime põranda kaitseks kokku palju kilekotte ja lõikasime papist sobivad jupid. Koorisin Villu riidest lahti ja asusime kunstiga tegelema. Villemit huvitas eelkõige topsikaante äravõtmine ja tagasipanemine... Olime tööga enamvähem ühele poole saanud ja mõlemad üsnagi sinise-rohelisekirjud, kui helistas Siim. Tal on viimastel päevadel tervis veidi vilets olnud, vist on saanud külma või mõne pisiku külge korjanud. Igatahes ütles ta, et ta ei tunne end hästi ja hakkab varsti kohe koju tulema. Just täna kõigist päevadest!

Uskumatu, kui palju jälgi on vaja kaotada peale mõningast värvidega mäkerdamist. Rääkimata sellest, et sinirohelised maalingud ei tahtnud naha pealt üldsegi mitte nii hästi maha tulla kui karbi peal lubatud oli! Pesin mis ma pesin, ikka oli lähema vaatamise korral aru saada. Noh, paar päeva tuleb Villemi riideid vahetada hämaras :) Pesemise käigus muutis värvi kraanikauss ja kuivatamise käigus rätik. Oleks võinud mingi vähem määriva tegevuse valida :) Õhtul märkas Siim kohe, et Villul on varbad natuke sinised. Ma otsustasin ta kommentaari lihtsalt ignoreerida ja ta jättiski imekombel asja sinnapaika. Nii et meie kunstiteos tuli talle ikkagi üllatusena :) Käisime lähedalasuvas söögikohas pitsat proovimas ja suurt pidu ei teinud, sest Siim oli endiselt haiglane. Ei tea mis Rumeenia pisik talle sisse oli pugenud.