Nädal 14 - vol1 (14.-20.10.13)

EHITUS JA JALGPALL

Majad kerkivad uskumatu kiirusega!

Ongi käes see mille juhtumist ma kahtlustasin. Nimelt on siinkandis ja eriti veel meie maja ümber palju vaba pinda. Lihtsalt tühermaad. Maja taga saab nüüd tühermaa likvideeritud, sest kopp on maasse löödud :) Ja asi on kohe suurelt ette võetud, kui mulle õigesti tundub siis tulemas on koguni 9 uut kortermaja. Mul on muidu ehitusest küllalt ükskõik, aga võin vaid ette kujutada seda tolmu mis nüüd olema hakkab... Õnneks ei ole enam põhjust aknaid kogu aeg lahti hoida, aga rõdu koristamine või aknede pesemine on nähtavasti muutunud täiesti mõttetuks tööks.

Üldiselt on kolistamist päris palju, õnneks aknad isoleerivad heli üllatavalt hästi. Huvitav on ka. Kui Villem oleks natuke vanem, siis ta tõenäoliselt oskaks vaatepilti vääriliselt hinnata, sest üheaegselt võib rõdult näha 5 kallurit, 4 koppa, 3 teerulli, 4 kraanat, 5 traktorit ja nii edasi. Praegu ta moe pärast vaatab, kui ma ta aknale seisma tõstan, aga väga see teda ei eruta.

Teisipäeval leidis aset Eesti ja Rumeenia jalgpallimatš, kuhu meiegi piletid olime hankinud. Ma väga suur jalgpallifänn pole, kohapeal vaatamas olen käinud ainult loetud korrad, aga nüüd tundus see lausa kohustuslik. Olime neti teel ostnud piletid Eesti fännitsooni. Kohe, kui Siim töölt saabus, lippasin minema. Loomulikult oli just sel päeval tal mingi pikaleveninud koosolek, mille tõttu start kippus väga viimasele minutile jääma. Staadion asub kaugel ja tuli välja, et sellisel kellaajal on võrdlemisi raske taksot saada. Lõpuks see siiski õnnestus ja olime koos Reigoga teel Bukaresti National Arena poole. Taksojuht meenutas mulle millegipärast vene iluuisutajat Pljushenkot, graatsiliselt (ehk hullumeelselt) manööverdas ta ummikus linnast läbi, ise oma Daciat uhkustavalt Ferrariks kutsudes. Pool tundi enne avavilet peatusime staadioni kõrval. Selgus, et muidugi vale külje peal ja saime omajagu liduda, et õigeks ajaks oma piletitele järele jõuda. Hingeldades saabusime teiste eestlastega täidetud sektorisse. Tore oli nii palju emakeelt kuulda :)

Staadion oli nagu päris, selline mida mina ainult televiisorist olen näinud. See on ka võrdlemisi uus, ehitatud 2012. aastal toimunud EM-i tarbeks. Täismajast oli asi muidugi kaugel, vabu kohti oli rohkem

Bucharest National Arena. Eestlased ikka sinises :)

kui täidetuid (kui õigesti aru sain, siis 55000 võimalikust oli hõivatud u 18000). Aga no asi seegi. Rumeenlased elasid omadele vägagi entusiastlikult kaasa. Meie olime eestlaslikult tublid, plaksutasime, vahepeal hõikasime Eesti-Eesti ja nii. Minu jaoks on staadionil ikka keeruline jalkat jälgida – ei ole selgitavaid kommentaare, kordusi ega midagi muud hädavajalikku. Õnneks minu selja taga istuvad sellid kommenteerisid piisavalt aktiivselt ja heitsid mitmetele olukordadele valgust :) Kokkuvõttes läks nagu ikka, ehk ega me seda Rumeeniat väga vastu muru ei surunud.

Kui mäng lõppes, ei lastud meid kuskile. Pidime ootama, kuni ülejäänd peaaegu 18000 inimest on lahkunud ja siis eskorditi kõik ühekorraga väravani. See pidigi nii olema, et erinevate riikide poolehoidjate vahel oleks võimalikult vähe kokkupuudet. Staadionilt väljudes nägime, kuidas üks seltskond kaasmaalasi röövel-taksojuhi masinast välja kargas ja jalgsi hotelli poole minema hakkas. Ei hakanud neile ütlema, et kuigi nad tulles maksid sõidu eest oluliselt vähem kui nüüd küsiti, said nad siiski tünga. Jalutasime natuke koos nendega, tuli välja et nad olid Eestist bussiga siia sõitnud. Minu perekond polegi siis ainuke, kes sellise hullu tembuga hakkama on saanud :) Varsti leidsime, et ega me jalgsi kuskile ei jõua ja kutsusime takso. Rääkisime tee peal maast ja ilmast. Taksojuht, vanem meeldiv härrasmees, küsis korraga et kas me räägime soome keelt. Päris hea pakkumine!

Muidugi jälgisime me ka siit hoolega Eestis kulmineeruvaid kohalikke omavalimisi. Kogu tänavareklaam jäi meil sel korral küll nägemata, aga härra Tallinna linnapea sada lindilõikamist ja selle kallal õiendamist oli meedia vahendusel piisavalt. Meie e-hääled läksid igatahes teele, aga tulemus oli ikka sama nagu ajast aega on olnud. Elu jätkub vanaviisi ja jaanuari alguses Eestisse tulles saab endiselt tasuta bussiga sõita :)