Nädal 13 – vol2 (7.-13.10.13)

MAIKI PEREKOND RUMEENIAS II - MOGOSOAIA PARGIS

Reede hommikul saatsin oma perekonna iseseisvalt parlamendihoonesse ekskursioonile. Me Villemiga käisime seal ju Siimu perega umbes nädala eest ja teist korda enam minna ei soovinud. Jäime koju ja tegime nende tagasitulekuks lõunasööki. Eelmisel päeval olin neile täpselt näidanud, kuhu minema peab. Lõunapaiku jõudsid nad tagasi ja teatasid, et said jälle sõita ainult vanade metroorongidega, tagasiteel isegi lasid ühel rongil ära sõita ja läksid järgmisega. No jäävadki nendel uued rongid katsetamata, sest rohkem meil linna polnud plaanis minna.

Ekskursioon oli alanud umbes pool tundi hiljem ja giid ei olnud liiga jutukas. Kahju, minul oli positiivsem kogemus. Teenuse kvaliteet on seega kõikuv :)

Mogosoaia palee juures.

Päeva teises pooles sõitsime Mogoșoaia parki. Mina olin seal ühekorra juba käinud, koos Siimu kolleegidega grillimas. Tookord heitsime kohe muruplatsi peale pikali ja ma alles nüüd uuesti selle koha kohta infot otsides avastasin, et sealsamas on ka Mogoșoaia palee, mis piltidelt tundus täitsa kena. Hakkasime kodust minema umbes nelja paiku pärastlõunal ja juba jäime linna ümbritseval ringteel päris parajasse ummikusse. Õnneks ei olnud meil kuigi pikalt vaja seda teed mööda sõita.

Luik kuival.

Park oli meeldivalt inimtühi. See tähendab, et inimesi küll liikus, aga mitte massides nagu tavaliselt siin igal pool on. Tegime pargile ringi peale, tuli välja et seal on rohkem atraktsioone kui ma oleks arvanud – kohvik, vesirattad, suvisel ajal nähtavasti ka võimalus mitut tüüpi veesporti harrastada.

Palee läheduses sättisime end muruplatsile, kust avanes vaade järvele. Ilm oli endiselt ilus, õhtupäike paistis ja tuult ei olnud. Istusime niisama ja väga mõnus oli. Samas läheduses tegi üks pruutpaar ilupilte. Kui päike hakkas loojuma, siis kõndisime palee hoonetekompleksile lähemale.

Vaade vahitornist.

Ronisime (vahi)torni ja piilusime sisse väiksesse kirikusse, kus parasjagu käis jumalateenistus. Kirik tundus muide täiesti huvitav, kõik seinad olid täis maalinguid (või on nende jaoks mingi spets sõna, vabandan oma võhiklikkust). Inimesed põlvitasid sees, ei sobinud lähemalt vaatama minna :) Rumeenlased on üsna usklikud, see on siin kombeks. Kiriku ees nägime, kuidas naerdes ja käratsedes tuli seltskond teismelisi, aga enne pühakotta sisenemist käisid nad kõik mingi pühapildi eest läbi, lõid risti ette ja suudlesid seda. Ka linnaliini bussides löövad inimesed risti ette kui buss kirikust mööda sõidab.

Hakkas tuntavalt hämarduma ja seega sõitsime tagasi linna poole. Kodus trepist üles vantsides oli kuulda, kuidas vastasnaabrite juures kooris ennastunustavalt Titanicu nimilugu lauldi :) Ootasime musikaalset õhtut, aga laulupidu piirduski vaid ühe palaga. Meie veetsime ülejäänud õhtu vaikselt, ilma laulmata :)