Nädal 7 - vol2

KOLM JA NULL

Sünnipäeva hommikul oli ilm selline, et samahästi oleks võinud see 30. august Eestis olla. Kraade oli nii 16-17, ikka täitsa külm ja tuuline. Ei tea kust see nüüd tuli. Tõenäoliselt on tegu siiski mööduva nähtusega. Hea meel oli selle üle, et olime otsustanud mere äärde sõitmise natuke edasi lükata :)

Sünnipäeva puhul olime otsustanud minna õhtul linna sööma. Ilm hakkas pärastlõunal õnneks juba paranema. Bukarestis on üks väga populaarne koht, nimeks Caru' cu Bere (võib kõva häälega välja öelda ja siis natuke naerda küll). See on tegelikult õllekas, üks vanemaid siin, avati juba 19. sajandi lõpul. Interjöör on ilus. Ise ma seal pilte eriti ei teinud, sest telefon hämaras eriti hästi ei pildista, aga soovitan vaadata SIIT.

Uhke tool :)

Koht on menukas, seega panime juba nädala alguses laua kinni. Jõudsime kenasti kohale, meie laud oli teisel korrusel. Kohe küsiti, et kas soovime lapsele tooli. Muidugi soovisime. Esialgu pakkisime käru kokku, et kitsast keerdtrepist üles minna ja siis katsusime end kuidagi laua ümber ära mahutada. Saime käru ära paigutatud, kui saabus lapsetool. Roosa ja plastmassist!! Midagi rohkem interjööriga mittesobivat oleks raske välja mõelda :) Kobakas tool ei tahtnud hästi laudade vahele ära mahtuda ja meid suunati teise lauda, mis asus nurga taga. Nii et meil kadus ära vaade tervele saalile. Võta nüüd kinni, kas tõesti poleks andnud tooli mahutada või ei tahtnud nad seda roosat plastmasskobakat rõdu serval teistele külastajatele demonstreerida... Igatahes oli nagu oli. Kuidagi kitsas oli ikkagi.

Meie menüü.

Menüü oli lõputult pikk, täis vähem või rohkem rumeeniapäraseid toite. Siim oli kuulnud, et söökidel pole viga, on head. Proovisime siis mitmeid asju, alustuseks juustupallid ja lihapallid. No polnud viga, nagu juustu- ja lihapallid ikka. Järgmiseks võttis Siim lambaliha, mina karpkala, lisandiks polenta (maisipuder), mis on siin traditsiooniline ja väga popp, umbes sama tavaline nagu meil kartul. Toit saabus kahtlaselt kiiresti. Üldiselt nägi see üsna õnnetu välja ja maitses sama õnnetult :( Kuiv ja prosta. Kastme kasutamine on siin üldse haruldane nähtus, heal juhul saad (lisaraha eest muidugi) ketšupit või majoneesi. Polenta oleks nagu hommikust saati potis kuivanud ja kala oli kah vilets.

Vahepeal oli meie kõrvale sadanud umbes 5 laudkonda inimesi, kes pidasid vist mingit pidu. Selle ajaga kui me olime poole peal, olid nad juba 3 käiku ära söönud. Ülikärmelt käis nii toitude lauda toomine kui ka nende konsumeerimine. Me vaatasime neid rahumeeli ja otsustasime siiski ka magustoitu proovida. Tegime omastarust turvalised valikud - šokolaadikook ja tiramisu. No polnud viga, aga ka ei midagi erilist...

Katsusin telefoniga tantsijaid jäädvustada.
Jäi udune ja selja tagant :)

Mingil hetkel hakkas all korrusel ka šou, esinesid tantsijad. Lauad, mis alguses olid üsna tühjad olid selleks hetkeks kõik hõivatud ja kogu asutus pilgeni rahvast täis. Ära minnes mõtlesime, et neid sadu näljaseid suid mingi gurmeesöögiga toita olekski vist palju tahetud. Siim oli väga rahulolematu, et juubeliõhtusöök sedasi nässu läks. No nässu ei läinud, aga ei maitsenud. Koht iseenesest on täitsa lahe ja sinna võib minna selleks, et juua klaas õlut või veini. Söögist on parem loobuda :) Või siis ei tohi ootused liiga kõrged olla.

Muinastulede öö Rumeenia moodi.

Järgmisel päeval saabusid külla Reigo ja Britta, nad polnud meie juures veel käinud. See polnudki niiväga sünnipäev, aga kartulisalatit hakkides tuli korraks selline tunne küll :) Ahh, samal päeval oli ka muinastulede öö. Lõkke eest oli küünal, aga merd ei suutnud kuidagi tekitada... Igatahes oli mõnus istuda ja juttu puhuda, Villem magas rahulikult oma voodis. Üldse oskab ta end külaliste ees kahtlaselt hästi üleval pidada :)

Sünnipäeva nädala lõpetas järjekordne basseinitamine. Ilm oli soe, mõned pilved siiski eksisid vahepeal päikese ette ära. Jõudsime bassu juurde ja meie üllatuseks oli seal ainult käputäis inimesi. No tõesti! Lastebasseinis polnud ühtegi last, vabu toole oli jalaga segada. Meil polnud rahva vähesuse vastu loomulikult midagi, saime oma laagri mõnusalt laiali laotada. Ei tea ainult, millal basseinid päris kinni pannakse, kui nädalavahetuselgi kliente ei jagu. Eks siingi algab kool ja argielu. September on käes!