Nädal 5 - vol2

RUMEENIA SÖÖK

Uue nädala alguses käisime koos Siimu töökaaslastega linnas söömas. Muidu polekski selline asi ehk kuigi märkimisväärne (käime ausalt muidu ka aegajalt väljas söömas), aga nüüd oli inimesi rohkem kui meie kolm, oli õhtu, oli vanalinn ja oli restoran. Kui kodus on titt, siis selliseid asju ühekorraga väga sageli ette ei tule ;) Nii me siis läksime: mina, Siim, Villem, Britta ja siia külla tulnud endine töökaaslane Margit. Ootused olid suured, sest ausalt öeldes on mul tunne, et ma söön siin kogu aeg halvasti. Või siis pigem mitte täisväärtuslikult. Lähemad söögikohad kaubanduskeskuses ei paku just liiga maitsvat toitu, palju on kiirsöögilaadset. Kodus teen ka muidugi mingil määral süüa, aga mitte midagi erilist, sest vaaritamiseks on lihtsalt liiga palav.

Muidugi on veel asi selles, et kuigi erinevused ei ole nii suured, on toit siin ikkagi natuke teistsugune. Hakkliha maitseb teisiti, piim maitseb teisiti... Eks oleme mõningal määral juba harjunud, aga ikkagi. Piimatoodetega oleme Eestis muidugi täielikult ära hellitatud - et kui poes on 30 sorti erinevaid jogurteid, siis veel ikka viriseme, et siit ei taha nagu midagi. Siin pole sellist asja. Kuigi riiul on tegelikult täitsa pikk, siis normaalsetest asjadest on ainult Jogobellat ja Activiat (mida muide toodetakse siin). Siis on muidugi hunnikutes sellist imporditud pudingut ja jogurtit, mida Eestiski müüakse, aga mille vastu mul millegipärast tõrge on. Ükski pole nagu see õige. Mingitest kohupiimaasjadest võib ainult und näha. Kohukestest eriti! Samas toreda üllatusena avastasin, et hapukoor on siin täiesti olemas ja täitsa normaalne. Kodujuust ka. Ja ausalt, hapukoore ja jogurti sorte on enamvähem võrdselt riiulitel. Ei tea miks nii mitut erinevas variandis hapukoort küll tarvis on. Ei ole suuri jogurteid. Liitriseid pakke leidsin ainult maitsestamata variandis. Kilepakis midagi ei pakuta, kõik on kas tetrapakis (korgiga) või plastiktopsis. Piima teistsuguse maitse tingib nähtavasti see, et see on hapnemisekindlamaks töödeldud. Eks ta õige ole - Eesti piim oleks peale jalutuskäiku poest koju vist juba tõesti pahaks läinud. Samamoodi on jäätised kõik plastkarpides. Soojem kliima dikteerib. Ja kõik säilib kahtlaselt kaua. No saia kõlblik kuni kuupäev näiteks on alles 2 nädala pärast...

Peale õhtusööki teel metroosse tegime peatuse kanali ääres.

Igatahes nii me siis istusime prantsusepärase La Bonne Bouche'i terrassile laua taha ja ootasime häid sööke. Ja oehhh, seda me õnneks ka saime! Toit maitses hästi, teenindus oli hea ja kõik ilus. Isegi Villem pidas end hästi üleval, lõpuks tegi Siim veel tänava peal käruga väikese tiiru ja ta jäi üldse magama ja magas jutti kuni kella 3ni öösel! Õhtusel ajal saab lõunamaisest soojusest rõõmu tunda, ei pea mingit jakki peale võtma vaid kogu aeg on mõnus olla. Ma ei suutnud magustoiduks söömata jätta šokolaadi fondanti, mis oli täiuslik :) (Erilised tervitused siinkohal Liisale ja Liisule). Õnneks siin riigis võib ka head sööki saada! Loomulikult oli ka hind selle võrra kallim, aga olen enam kui kindel, et Tallinna vanalinna tasemele see ikkagi ei küündinud.

Aga söögi teemadel jätkates - mõni päev hiljem helistas mulle rõõmsameelne Siim ja küsis, et kas ma mäletan seriaali Come Fly With Me, mida mõnda aega tagasi ETV-st näidati. Seal oli üks tore klipp lennujaama hamburgeriputkasse tööle läinud tüübist, mis mul väga hästi meeles oli. Kes ei tea, siis soovitan vaadata.

Ja kui palju äratundmisrõõmu sai Siim sel päeval McDonaldsist läbi astudes tunda! Seal olevat tal ette tulnud täpselt sama olukord :) Nii et järjekordne vaatamisväärsus Bukarestis! Aga tulge vaadake kiiresti üle, sest võibolla ta areneb ja saab ametikõgendust. No ja siis on hoopis nii:

PS! Ei taha kedagi halvustada ja eks iga ametit peab õppima. Aga... no ikka oli naljakas :)