Nädal 3 - vol1

KUUMALAINE JA DIVERTILAND

Meie kolmas nädal algas kuumalainega. No põhjamaalaste jaoks on siin nagunii vahetpidamata üks kuumalaine, sest päeva kõrgeim temperatuur on ikka umbes 30 kraadi varjus. Aga see ei tundugi enam nii kohutav - järelikult on võimalik kuumusega natuke kohaneda. Nüüd aga saabusid päevad, mil temperatuur tõusis vähemalt 35 kraadini. Endal meil siin kraadiklaasi pole ja seetõttu pean uskuma seda, mida ütleb internet. Aga palav oli tõesti. Õue nendel päevadel ei kippunud, isegi poes käimine päevasel ajal oli välistatud. Meil ei ole konditsioneeri, mis siin muidu majapidamistes üsna tavaline on. Ei teagi miks siia seda pandud pole. Tavalise soojaga ei ole hull, kuna päike tuppa praktiliselt ei paista, aknad-uksed on lahti ja lühikesed riided seljas, nii et tunne on lihtsalt suvine. Ütleks, et päikselises Kalamaja korteris olid soojad suvepäevad palju hullemad :) Aga 35 kraadise ilmaga oli ka toas ikka väga palav. Ja nagu öeldud, ei ole lootust ka õhtul-öösel just liiga palju jahutust saada, sest parimal juhul oli teperatuur nii 23 kraadi. Internet muidugi jagab lahkelt soovitusi, kuidas sellisel puhul inimväärselt elada (katsetasime ka mõningaid), aga ega lõplikult ei töötanud miski. Egas muud kui 10x päevas end veega üle loputada ja mitte liiga palju rahmeldada. Oleks ma seda ainult Villemile suutnud kuidagi selgeks teha, tal on arengu eesmärgil tarvis igal ärkveloleku hetkel trenni teha - ikka püsti, kükki, käpuli, spurt järgmisele objektile ja nii sada korda. Endal peanupp leemendab ja kõik põrandal olevad tolmukübemed on niiske naha küljes kinni. Oeh, tolmuimeja oleks vaja osta, see harjaga kraapimine ajab mind juba peast hulluks ;)

Ähvardavad pilved.

Ega tegelikult seda ekstreemset kuumust polnudki rohkem kui paar päeva. Aga see tundus igavikuna. Nagu ikka, lõppes asi äikesega. Lootsin näha ühte korralikku lõunamaist tormi ja aeg-ajalt ilmuvad tumedad pilved seda ka tõotasid, aga üldiselt sadas ja müristas täiesti harju keskmiselt. Vihma sajab siin üldse kohutavalt vähe, oleme näinud vaid paari sabinat. Tõenäoliselt tulevad ajad, mil sajab rohkem. Imekombel on puud siiski rohelised ja maja ümber laiuvad karjamaad pole ka nii väga ära kuivanud. Eramajade inimesed aga kastavad oma hoove väga usinalt, ju siis asi päris nii ilus ka pole, et kõik iseenesest roheline püsib.

Nädalavahetusel tegime veeparki minemisega uue katse. Seekord tegime korralikumalt eeltööd. Selleks polnudki vaja muud, kui natuke põhjalikumalt nende kodulehte uurida. Selgus, et mõne peatuse kauguselt läheb spetsiaalne Divertilandi buss, mis soovijad tasuta kohale viib. Ei tea, miks see eelmine kord meil küll kahe silma vahale jäi! Aga me ennatlikult ei rõõmustanud - Rumeenia asjaajamised kipuvad juba olema sellised, et kunagi ei tea kas see buss ikka läheb sealt kust lubatud, siis kui lubatud ja sinna kuhu lubatud. Lisaks oli peatuse asukohta kirjeldatud üsna üldsõnaliselt - no et Pacii metroopeatuse lähedal parklas :) Aga buss oli täitsa olemas ja lisaks suurte Divertilandi kirjadega, nii et leidsime selle vaevata üles ja kohale ta meid tõepoolest viis.

Divertiland on suur ja uhke veepark, sinna soovitaks soojal ajal tuljatel küll minna. See olevat alles sel suvel avatud, nii et kõik veel töötab, on puhas ja korras. Töötajad rääksid inglise keelt, asjad sai mugavalt paigutada kappi (mis küll maksis, aga oli seda väärt), olemas olid riietusruumid dushikabiinidega. Ainuke asi, millest mina muidugi puudust tundsin, oli koht beebi mähkimiseks-toitmiseks. Aga ega liiga palju saa ju ka nõuda, saime niisama hakkama :)

Olemas oli umbes mustmiljon lamamistooli. No tõesti, neid oli seal nii palju, et kui kõik oleks olnud hõivatud siis vist poleks olnud ruumi kuskil astudagi ja bassein oleks olnud nagu Hiina kuumalaine ajal. Aga meie õnneks see nii polnud. Paremad kohad basseinide ligiduses olid muidugi kõik võetud, aga kaugemal saime end mõnusalt sisse seada. Ega Villemiga väga päikest nagunii võtta ei saa, ta millegipärast ei pea sellest lebamisest väga lugu. Määrisime end muidugi hoolsalt päikesekreemiga sisse - ostsin Villemile laste kreemi, faktor 50. Panime seda endale ka peale. Tulemuseks see, et mitte grammigi pruunimaks me keegi ei saanud :) Aga parem niipidi, ära põleda poleks üldse tahtnud. Siis solberdasime seal ühes ja teises basseinis. Kõige külmem vesi oli lastebasseinis ja Villemile see eriti ei meeldinud. Mujal oli parem.

Tipptund torujärjekorras

Vahepeal Villem pani kärus silma kinni ja meie siis kordamööda proovisime suurematele inimestele mõledud atraktsioone. Igasugu torusid oli seal palju, aga nagu sellistes kohtades ikka tuli peaaegu igal pool muudkui järjekordades oodata. Seega katsetasime mõningaid. Paljudest sai tuubiga ka kahekesi sõita, aga me ei tihanud magavat Villemit üksi või kellegi võõra vaadata jätta. Nii jäi järgmisteks kordadeks ka ühtteist. Veel oli seal vahva Lazy River, kus sai mõnnalt rõnga sees lebotades mööda vooluga jõge triivida. Ja see polnud mingi 10 meetrit, vaid päris pikk hulpimine. Mulle vahepeal tundus, et oleme juba teisel ringil, aga ei olnudki. Villem istus mu süles ja nii me seal koos sõitsime ja tõmbasime ka ümbritsevate inimeste tähelepanu. Üldiselt oli igati mõnus koht, kus olenemata rahvahulgast ei olnud kokkulitsutud tunnet. Natuke suurematele lastele oleks see küll suvine paradiis. Tõenäoliselt läheme sinna veelgi :)