Nädal 28 - vol1 (20.-26.01.14)

TALVE DRAMAATILINE SAABUMINE

Algas meie teine poolaasta Rumeenias :) Olen suutnud blogi siiani enda meelest üsna edukalt elus hoida, kuigi pehmelt öeldes mitte päris reaalajas. Aga seda olekski liiga palju tahta :) Mul on ka ustavaid lugejaid, kelle nimel pingutada, tänan neid vapraid kes vastu on pidaund!

Nädal algas hirmus vastiku ilmaga - niiske ja hall, vägisi kippus pähe mõte, et iga kell eelistaks Eestis valitsevat pakast ja lund. Oli ehtne mittemidagiütlev sügis. Käisime mänguväljakul, aga seal pole absoluutselt mitte kunagi absoluutselt mitte kedagi teist. See on täitsa veider. Soojal ajal on rahvast murdu.

Tagasituleku puhul hankis Siim endale jälle vana tuttava Rumeenia bakteri külge, nii et ühel päeval ta saadeti töölt koju paranema. Ka Villem jäi nohusse. Mina ainult olen kogu aeg terve, ei tea millest see tuleb. Veel ütles meie gaasiboiler üles. Õigupoolest on sel aegajalt sisemise surve probleemid, mida iganes see tähenab. Igatahes ei ole seda raske parandada, aga meil pole iseseisvalt lubatud aparaati näppida. Boileri seisak tähendab hoobilt sooja vee ja kütte puudumist. Juhtus just, et omanikud olid ka nii liinilt ära, et said meie teate kätte alles järgmisel päeval. Nii siis olimegi umbes 24h ilma kaasaegse elu mugavusteta. Üllataval kombel ei läinud elamine üldse väga külmaks. Tekkis küsimus, kas peaksime radiaatoreid nii hoolega üldse kasutama ;)

Torm kogub hoogu. Pilt ei suuda edastada
tuule tugevust :)

Nädala lõpp läks seevastu õige huvitavaks. Saabus talv! Ja mitte niisama lihtsalt, vaid suure pauguga. Laupäeval hakkas lund sadama ja tõusis tuul. Algas tõsine lumetorm, mis kestis kogu nädalavahetuse. Õnneks ei olnud meil vaja väga kuskile minna, Siim käis kõrvalmajas minimarketis, kuhu tuleb minna mõnikümmend meetrit. Tagasi tulles ta ütles, et pidi selle vahemaa läbima käsikaudu. Lihtsalt mitte midagi ei näinud, lumi tuiskab igast kaarest otse näkku. Sisuliselt pooleteise ööpäevaga sadas maha väga korralik lumevaip. Koos ülitugeva tuulega kutsus see kogu riigis esile eriolukorra, kuulutati välja "kood oranž" ja kohati isegi "kood punane". Siin on ilma tõsiduse hindamiseks olemas värviskaala, ma ei tea kas see tähendab tuule tugevust, lume kogust või kõike kokku. Punane on igal juhul kõige hullem. Meil siin piirdus asi oranžiga, aga juba see oli piisavalt vägev.

Üle riigi olid kõik suured teed liikluseks suletud. Ühtepidi loogiline käik, aga samas - need kes mingil põhjusel siiski sõidavad, peavad siis kasutama väiksemaid kõrvalteid, mis on ju veelgi ohtlikumad... Rongid ei liikunud ja inimesed olid üldiselt hädas, kiirabid-päästjad ei jõudnud abivajajateni jne. Ühesõnaga üks korralik purgaa koos kõige juurdekuuluvaga. Meie õnneks olime kodus ja suurim ebameeldivus oli läbi köögiakna pilude vihisev külm tuul, mis kohati lausa kardinad lehvima pani.

Võeti vastu otsus, et koolid ja lasteaiad on uue nädala kaks esimest päeva suletud. Ennekuulmatu lugu :) Eestis vist ei ole sellist olukorda kunagi olnud. Kool ei ole suletud, lihtsalt teatud tingimustel ei pea õpilased sinna minema. Õpetajad ikka peavad. Ja lasteaiad ei ole MITTE KUNAGI suletud, tulgu või maailma lõpp. Siin näe on. Samas töökohad ei olnud suletud, ei tea siis kuhu lapsed viidi.

Maa sai päris korralikult valgeks.

Pühapäeva õhtuks tegelikult tuul vaibus. Jalutasin hilisõhtul pangaautomaadini, oli täiuslik talveilm. Nähtavasti tuntakse siin ka lumesahkasid, sest suur tee oli enamvähem vabastatud. Ka majade vahel lükati lund, seda oli rohkelt igal pool. Üks õnnetu oli autoga kinni jäänud. Üleüldse saab hommik lõbus olema, sest kõik on nii täis tuisanud, kui üldse veel olla saab. Vähemalt ei vedanud ma oma talvepükse päris ilmaasjata kaasa. Kuigi mulle sai hästi selgeks, et kuni lume sulamiseni on käruga ringi liikumine väga raske, kui mitte päris võimatu. Vangipõli ootab ees :)