JONKADI-JONKADI...
...jõulud tulevad! Nii kõlab üks laul. Jõulud pressivad tegelikult juba ammu uksest ja aknast sisse. Poed on lookas jõulukauba all ja rahvast on veel rohkem kui muidu. See tähendab, et üle mõistuse palju.
 |
| Udu ja külmakraadide koostöö tulemus. |
Ilm teeb huvitavaid trikke, siin on praegu kogu aeg paar miinuskraadi, Eestis kuuldavasti temperatuur ikka plusspoolel. Ka udu on endiselt tavapärane ja udu ning miinuskraadid annavad kokku kohati päris kauni vaatepildi. Kõik on valge härmatisega kaetud. Oleks päris talvevõlumaa kui siin rohkem loodust oleks. Muidugi kui päike pilve tagant nina välja pistab, on see kõik koheselt kadunud. Päikest ei ole praegu isegi siin kuigivõrd näha, aga valget aega on kindlasti rohkem kui Eestis. Ja midagi ei saja! :)
Kui hullunud ostlemine poodides on kogu tsiviliseeritud maailmas ühesugune, siis mõned jõulukombed on ka erinevad. Siin ei sööda selliseid piparkooke nagu meil tavaks on. Sibiu jõuluturult ostsin küll nende piparkooki, see on hoopis teistsugune – esiteks heledam, teiseks hästi paks ja pehme ning kolmandaks puudub tal piparkoogile iseloomulik maitse või siis on seda hästi õrnalt. Pigem oli see lihtsalt jõuluteemaline pehme küpsis.
 |
| Minu piparkoogivabriku toodang :) |
See tähendab loogiliselt seda, et poes ei müüda piparkoogitaigent. Lisaks ei müüda poes ka suhkrusiirupit, mille olemaolu korral piparkoogitaigna ise kerge vaevaga valmis teha saab. Jää või ilma piparkookideta. Võtsin tükk aega hoogu, aga ühel õhtul kogusin julguse kokku ja hakkasin ise suhkrut kärstama. Ei olnudki hullu, sain siirupi tehtud! Kõike muud tarvilikku oli kaubanduses saada, suutsin isegi maitseained tuvastada. Tõlkisin kodus kõik ära ja siis otsisin riiulite vahel, paber näpus. Taigen tuli väga hea, julgen retsepti soovitada. Tegin pool kogust, aga ka sellest piisas mitmeks küpsetamiskorraks. Vorme mul muidugi pole (ja poes ka polnud), alguses mõtlesin loominguliselt läheneda ja noaga erinevaid kujundeid lõigata, aga üsna pea võtsin klaasi ja vorpisin lihtsalt hulga ringe. Maitsevad ju samamoodi... :) Siim pole kõige suurem piparkoogisõber, aga ühtteist sõi temagi. Meie Villemiga pistsime lõviosa nahka.
 |
| Kuusk Bukaresti jõuluturul. |
Nädalavahetusel käisime Bukaresti jõuluturul. Jõudsime sinna laupäeva ennelõunal, sel ajal oli üsna rahulik, üksikud turistid uudistasid ringi. Uudistasime majakestes müüdavat kaupa, oli päris paju vaatamist. Hästi palju oli müügil igasugu toidukaupa, aga ka käsitööd. Nagu vist ikka jõuluturgudel. Alustasin Eestisse kaasavõetava kraami varumist – kotti rändasid paar purki traditsioonilist zacuscă’t ja needsamad pehmed rumeeniapärased piparkoogid. Külma päeva puhul sobis kosutuseks hästi topsitäis hõõgveini ja paar koogitükki. Olemas oli ka lava, kus õhtuti toimuvad kontserdid. Päevasel ajal valitses laval tühjus.
 |
| Rumeenia jõuluvana. |
Jõuluvana maja oli ka. Uudistasime läbi akna, jõuluvana andis kohe märku et tulgu me aga sisse. Võttis Villemi põlvele ja minu teisele poole istuma (mitte põlvele) ja Siim sai pilti teha. Villem oli päris ehmunud ja iga hetk kannatust kaotamas, aga pidas ikka väikese fotosessiooni lõpuni vastu :) Minu rõõmuks pisteti enne lahkumist meile komm ka pihku. Jõuluvana oli täitsa klassikaline muidu, ei midagi imelikku. Ainult et nimeks on tal siin Moș Crăciun (moš krõitšun). Olgugi, et päikseline ja ilma lumeta, tekkis isegi natuke jõulutunne :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar