JÄLLE HAMBAARSTI JUURES... JA SPA-s
Meie lift endiselt ei tööta. Ega ma enam ei arvagi, et see kunagi tööle hakkaks ja ausalt öeldes on nüüd juba üsna ükskõik. Käru ma enam ammu üles ei tassi, jätan alla. Keegi täpselt ei tea ka, miks lift ei tööta, aga mina siiani arvasin, et küllap on asi rahas. Kindlasti ei hakka ta niisama tööle, tuleb remondimehi kutsuda, juppe osta jne. No ja esimese korruse inimesed ei ole raudselt maksmisest huvitatud. Viimane põhjus võib endiselt paika pidada, aga too raha teema langes minu jaoks nüüd natuke küll ära. Nimelt hakati maja ette ja ümber valama betoonist parklat. Siiani oli auklik asfaldilaadne pind, nüüd valatakse sile betoon. Väga tore, aga see ju maksab ka omajagu raha. Ja kas ka mitte-autoomanikud olid ka nõus maksma? :) Korraldus oli ka rumeeniapäraselt hea, reede õhtul pool üheksa koputati uksele ja paluti auto mujale parkida, sest järgmisel hommikul alustatakse töödega. Aga kui me oleks kuskil ära olnud? Siis oleks betoon valamata jäänud ju! No okei, teadupärast meil autot pole :)
Ilmad on ootamatult külmad. Ühel hommikul oli -5 kraadi, mis on külmem kui sama ajal Eestis! Aga väga palju hullemaks ei tohiks asi siin minna. Vist. Ma pole enam nii kindel ;) Mine tea, äkki tulevad valged jõulud!
 |
| Teel hambaravile. Metroos lauldi ja kusjuures väga hästi! |
Käisin uuesti hambaarsti juures. Üks jama on see, et on Siim ju iga päev tööl ja see muudab arstil käimise ajaliselt päris keeruliseks. Seekord oligi mul aeg kell 20.00. Päris huvitav, et nad nii kaua avatud on. Jõudsin kenasti 10 minutit enne kohale ja sättis end ootama. Ootasin ja ootasin. 40 minuti pärast administraatorineiu vabandas, aga põhjuseid ei selgitanud. Vahepeal tulid remondimehed, kes hakkasid seina auke puurima (kas pole mitte hea asi, mida hambaarsti oodates vaadata?). Ootasin, kaasavõetud ajakiri oli läbi loetud. Kell 21.00 saabus õde, kes kutsus mind lõpuks kabinetti, pani tooli istuma ja sidus „põlle“ kaela. Nii ma ootasin veel 10 minutit. Lõpuks tuhises sisse arst, kes teatas, et ta oli tarkusehamba operatsioonil ja hakkas tekkima tunne, et nad ei saa seda kunagi kätte. Oehh, mul on ka tarkusehambad opereeritud ja mõte, et keegi pidi seda kangutamist mitu tundi taluma, on küll õudne. Minu ootamine diivanil ajakirja lugedes ei tundunud äkitselt enam nii hull :) Hambaarsti juurest koju jõudsin kell 23.00. Sellist juhust pole veel varem elus ette tulnud.
Nädala lõpetuseks kutsusin Britta endaga koos katsetama tutikat spaad, mis avati umbes 500m kaugusel minu kodust. Kõik oli väga ilus ja uus, isegi rätikud anti. Sisenesime riietusruumi, kus oli pind väga otstarbekalt ära kasutatud – ruudukujulisi kappe oli kolm korrust! Minu kapp oligi kolmandal korrusel ja see reaalselt asus kõrgemal kui minu pea :) Nii et lükkasin pimesi oma asjad lihtsalt uksest sisse ja lahkudes pidin hüppama, et näha kas kapp ikka tühjaks sai. Ja ma ei ole enda meelest just kõige lühem. Kas pole mitte armas lahendus?
Spa oli muidu igati kaunis, aga Eesti spad on mind oma valikuvõimalustega nähtavasti ära hellitanud. No et on 5 erinevat vees vedelemise kohta ja 7 sauna jne. Seal oli üks hästi suur bassein, kaks lastebasseini, mullivann ja kaks sauna. Üks saun nägi välja täpselt nagu aurusaun, ainult et seal ei olnud auru. Nii et siis selline natuke soe ruum lihtsalt. Teine oli tavaline soome saun ja kusjuures päris kuum. Seevastu riietusruumis asuvast dushist tuli absoluutselt ainult külma vett. Nii et ilus ja uus, aga mitte päris hästi funktsioneeriv veel. Tihedas külmas udus kodu poole jalutades oli mõnus tunne ikkagi :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar