Nädal 11 (23.-29.09) - vol1

KÕNNITEE!

Enne ja pärast.

Juba vähemalt kuu aega tagasi ühel hommikul märkasin tee ääres askeldavaid töömehi. Algul ma ei pööranud väga neile tähelepanu, aga varsti läksin ikka rõdule lähemalt uurima, et mida nad seal teevad. Ja pidin pikali kukkuma. Kui mu silmad mind ei petnud, siis olid nad alustanud kõnnitee ehitamisega!! Nii oligi. Kulusid mõned nädalad, töö käis. Boonuseks paigaldati ka tänavavalgustus. Nii võidakse meid siin lausa ära hellitada ju :) Igatahes mingi aja möödudes kadusid töömehed ja inimesed hakkasid kõnniteed kasutama. Ainult et see oli justkui säärane pinnaskattega tee, asfalti polnud. Sõiduteelt hüppas sinna pidevalt kruusakivikesi, nii et käruga liikumist selline pinnas palju mugavamaks küll ei teinud. No vähemalt on natuke ohutum, sest enne liikusime lihtsalt autotee servas. Aga ära sa ütle, sel nädalal nüüd pandi kõnniteele lausa asfalt peale :) Ja mina olin juba käega löönud, et jälle üks Rumeenia-stiilis üritus. Elu muutus just natuke paremaks ja täielikust õnnest lahutab mind veel ainult töötav lift!

Olen nüüd jõudnud natuke tutvust teha siinsete välismaalaste kogukondadega, esialgu küll internetis. Bukarest on suur linn ja tegelikult on neid siin omajagu. Peilisin välja grupi Bucharestmoms, kuhu kuuluvad enamuses välismaalastest väiksemate ja suuremate lastega emad (ja mõned isad). See on tore! Ainult et mulle tundub, et kõik nad elavad linna teises otsas. Meie oleme ainukesed hullumeelsed siinkandis... Põhjus on paljuski selles, et seal teises otsas asuvad enamus rahvusvahelistest koolidest. Selge see, et siis valitakse ka elukoht sinnakanti.

Olen vahepeal täiel rinnal otsinud beebile sobilikku ujumiskohta, aga selle lootusetus on mind juba meeleheitele viinud. Sel nädalal võtsin kätte ja kirjutasin kõikidesse asutustesse mis ma leidnud olen. Tulemused on sellised: peaaegu kõikjal pakutakse individuaalseid tunde, kus treener võtab lapse ja ise võid siis jalga kõlgutada ja raamatut lugeda. Laps peab eelnevalt läbima meditsiinilise läbivaatuse (ei tea kas sealsamas või kuskil arsti juures). Kuna tegu on eratundidega, siis hind on nii umbes 22-30€ üks kord. Tikutulega otsides leidsin ka grupitunni. Sellisel juhul tuleb ka basseini mineval lapsevanemal läbida meditsiiniline kontroll, naisterahvastel läheb asi günekoloogilise läbivaatuseni. Graafik pole kuigi paindlik, vaid asutusega tuleb sõlmida leping, nagu ise spordiklubisse kuuludes... Kuhu ma sattunud olen??

Igatahes tõstatasin teema ka seal välismaalastest emade grupis lootuses, et mul on lihtsalt midagi kahe silma vahele jäänud, kuigi olen umbes tuhat korda igas keeles kõiki märksõnu guugeldanud. Minu üllatuseks saabus vastus, et seesama grupp organiseerib erinevaid aktiviteete peredele, sh ka ujumist. Et olgu ma kannatlik, küll tuleb :) Tahaks niiväga loota et sellest asja saab! Sellisel juhul on antud grupp palju kasulikum kui lihtsalt üks lobisemise koht :)

Nädala lõpus saabus sügis. Terve pühapäev sadas vihma, see on erakordne nähtus. Sooja oli umbes 12 kraadi. Mul jäi kohe kurk valusaks :) Ja nagu sellest veel vähe oleks, läksid mu prillid katki! Sang murdus lihtsalt küljest ära. No need ongi mul ainult 9 aastat olnud... Teibituuning aitab hädast välja, sest kuigi ma päris igal hetkel prille ei kanna, on nendeta elu ikka võimatu. Eriti praegu, kui me oleme õhtuti otsustanud ära vaadata kõik Star Warsi filmid (sest ma pole neid kunagi näinud!). Eks tuleb prillipoodi minna. Seniks - may the force be with you! ;)