Nädal 10 - vol1

RUMEENIA KUSIINI KATSETUSED

Olles viimasel ajal natuke tutvunud Rumeenia traditsiooniliste söökidega, tundus mulle, et viimane aeg on ise käsi valgeks saada. Goolge Translate'i abiga otsisin välja mõningad retseptid, ostsin poest igasugu imelikke asju ja asusin valmistama.

Borš ei olegi peedisupp!

Esimeseks prooviks sai ciorba. Ciorba on põhimõtteliselt supp. Aga kui sa siin ütled selle kohta supp, siis sind parandatakse - see ei ole supp, vaid ciorba. No nagu et köök ei ole tuba, kuigi põhimõtteliselt ju nagu on ka. Seoses ciorba valmistamisega lahenes minu jaoks taas üks suur müsteerium. Nimelt näen poes, et inimesed ostavad lademetes õli. Plokkidena ja suurtes 5-liitristes anumates. Olen mõelnud, et mida nad nii suure koguse õliga küll teevad. Nüüd selgus, et see polegi üldse õli mida nad kärusse laovad, vaid hoopis borš :) Meie jaoks on borš ju peedisupp, aga siin hoopis kääritatud nisuklii vedelik :D Supi ja ciorba erinevus seisnebki selles, et ciorba on hapukas ja hapukuse saavutamiseks lisatakse valmistamisel enamasti sedasama borši (mõnikord ka sidrunit või äädikat). Müüakse seda valmiskujul poes ja näeb kaugelt vaadates välja täpselt nagu õli, hägune kollakas vedelik plastmasspudelis. Uurisin asja ja põhimõtteliselt tehakse ciorbat igasuguse lihaga ja igasuguste köögiviljadega, peaasi et borš on hulgas. Seega keeda valmis üks supp, pane hulka borš ja hopaaa - ongi ciorba valmis!

Minu ciorba :)

Minu seekordne katsetus oli loomaliha-ciorba. Ega seal mingit suurt kunsti polegi: õige on keeta puljong ise (mida mina muidugi ei teinud), lisada siis köögiviljad, borš ja maitsestamiseks petersell ja kindlasti leeskputk. Leeskputk on asi, mida ma pole veel kunagi enne proovinud, tal on spetsiifiline hapukas maitse ja sobib ciorbaga päris hästi. Küll aga kasutatakse siin eestlase jaoks ehk natuke harjumatuid köögivilju. Näiteks esineb retseptides tihti juuspeterselli, juursellerit ja pastinaaki. Tegelikult kõik ju ka Eesti kaubanduses saadaval, aga kuidagi pole harjunud ostma ja kasutama... Kartul-porgand-sibul käib ka tavaliselt asja juurde. Lisaks ei nõutud retseptis köögiviljade eelenvat kuumutamist pannil, mis meil suppi valmistades tihti kombeks on. Kokkuvõttes tuli ciorba täitsa hea ja huvitaval kombel järgmiseks päevaks oli maitse isegi paranenud.

Millegipärast ostsin sellised kalad...

Inspireerituna Musta mere reisist leidsin end järgmisel päeval poes kalaleti ees ostmas kahte biban'it ehk ahvenat. Need vist siiski on natuke teistsugused ahvenad kui ma Eestis harjunud olen, sest triipe neil peal polnud ja luid on ka oluliselt vähem. Kodus neid külmikust välja võttes mõtlesin, et mis mul küll arus oli. Kaks tervet rookimata kala! Pean piinlikkust tundes tõdema, et mul õnnestus mere ääres üles kasvada nii, et ühtegi kala ma kunagi rookinud pole...Eks tuli internetist järgi vaadata mida kaladega peale hakata.

Lugesin hirmujutte, et ahvena soomust on eriti raske eemaldada, aga õnneks toimis kahvliga kraapimine siiski hästi. Kahtlustan, et soomuseid korjan veel nädalaid oma köögist kokku, sest neid lendas igas kaares. Kalad ma nuge ja kääre kasutades kuidagi roogitud sain, kuigi asjatundjad oleks kindlasti seda nähes peast kinni hoidnud :) Kokkuvõttes mässisin kalad fooliumisse ja ahju ning tulemus oli väga maitsev! Aga jamamist on ikka liiga palju, et sellist sööki väga sageli tegema hakata.

Lõpptulemus oli täitsa söödav :)

Selline osa kohalikust kusiinist on minu kööki jõudnud. Egas muud kui uute retseptide otsingule! :)