Nädal 1 - vol2

METROONDUS JA PANGANDUS

Kes veel ei tea, miks me üldse siia sattusime, siis olgu öeldud, et Siim hakkas siin tööle. Nimelt toodi see osakond, kus ta Ericsson Eestis töötas, üle Rumeeniasse. Miks, seda ei teagi täpselt :) Igatahes avanes niimoodi võimalus tulla siia tööle. Algul pööritasime selle peale silmi, aga aegapikku hakkas mõte üha rohkem kummitama. Kuna kõne alla tuli ka aastane tööaeg, siis see sobis meile igati. Igaveseks Rumeeniasse jääda ei oleks tahtnud. Minul on hetkel vaba võimalus teha oma eluga mida iganes tahan, tööl ma ei käi ja muid tähtsaid kohustusi ka pole. Niimoodi see otsus sündis. Tulime siia 14. juulil ja umbes aasta pärast samal ajal oleme kodus tagasi.

Mööda sellist teeserva ei ole eriti tore kärutada.

Järgmisel päeval peale saabumist läkski Siim juba tööle. Ericssoni kontor asub siin küllaltki ligidal (nii 1,6 km), nii et minna saab jalgsi. Lõunal läksin ka mina sinna, sest pidime koos minema endale kohalikke pangakontosid tegema. Tee polnud küll teab mis pikk, aga kõnniteede puudumine ajas käruga minnes täiesti hulluks. Nagu ütlesin, on siin pigem selline uusasustuspiirkond ning kõnniteed tulevad ka kunagi... Arvan, et mind sellel ajal siin enam küll pole. Aga autosid on palju, lisaks seguautod, traktorid ja bussid. Ja liiklemine on siin küllalki lõunamaine, keegi naljalt hoogu maha ei võta, tehakse hulljulgeid möödasõite jne. Seega olin Ericssoni juurde jõudes täiesti omadega läbi, sest see teekond oli nii vaimselt kui füüsiliselt pingutust nõudev :) Lisaks veel oli kohutavalt palav! Sellele marsruudile tuleb välja mõelda mingi alternatiiv, olgu või pikem maa.

Ericssoni kontor asub aga väga moodsas West Gate Business Park'is, mis on kõige muu kõrval siin ootamatult kaasaegne - roheline pügatud muru, puud, klaasist kontorihooned ja töötavad purskkaevud. Üldiselt tekib tunne, nagu oleks mingisse hoopis teise kohta sattunud.

Metroos. Tegelikult seal pildistada ei tohi :)

Asusime teele panka. Sinna sõitsime metrooga. Teadupoolest on metroodes alati palju treppe, mis lapsekäruga liikudes ikka rõõmu valmistab. Siim tassis Villemi koos käruga alla. Seal selgus, et käru ei mahu kuidagi läbi väravate. Mingil moel saime siiski läbi ukerdatud. Alles tagasi tulles selgus, et on olemas ka lift ja spetsiaalne laiem värav :) AGA! Mitte kõikides peatustes ei ole see nii. Seega peab lihtsalt teadma, kuhu saab käruga minna ja kuhu mitte. Leidsin küll internetist ka vastava info, aga kõikvõimalikud allikad (sh Lonely Planet) väidavad, et Bukaresti metoo kohta lõplikku tõde ei leia kuskilt. Tuleb lihtsalt ise katsetada. Muidu on metroo küllalt hea liikumisvahend, sest vahemaad on siin pikad. Pileti hind on soodne, 10x kaart maksab 15 leid, mis on umbkaudu 3,50€. Piletimüüjad eriti inglise keelt ei räägi, aga samas ostetud me need kaardid ikkagi saime. Üldiselt ollakse ka abivalmis, näiteks kuskil peatuses maha minnes nägi sealsamas tööd tegev koristaja, et oleme käruga ning kohe juhatas meid lifti juurde. Turvamees ütles, et me ikka 0 korrusele sõidaksime ja piletimüüja tuli oma putkast välja selleks, et näidata mispidi kaart automaati sisse panna :) Oleks see peatus vaid kodule ligemal! Meie peatus on M3 liini lõpp-peatus Preciziei ja sealt sõidab metroo kesklinna u 15 minutiga. 

Leidsime üles pangakontori ja nagu võis kahtlustada, ei olnud kontode avamine sugugi niisama lihtne. Kuna meie passides ega ID-kaartidel ei ole peal elukoha aadressi (Eesti oma siis), siis on vaja võtta saatkonnast vastav dokument. Ainuke probleem on see, et Rumeenias pole Eesti saatkonda. Teller oli aga üsna nõutu ja ütles, et ta võib konto ju avada, aga kasutada seda nagunii ei saa. Ta rääkis kellegagi Ericssonist ja me tulime sama targalt tagasi. Kokkuvõttes tuli välja, et see on selle panga eripära ja mujal sellist asja ei nõutavat. Pankasid on siin üldse hirmus palju erinevaid, ju siis jätkub suures riigis kõigile kliente.

See aadressi asi on siin kuidagi selline... nõukogudeaegne. Saan aru, et siin on kõigil passis ja ID-kaardil aadress kirjas. Eestis on see reeglina üsna tähtsusetu, ise ütled kus elad ja valijakaart saadetakse ka elektrooniliselt. Siin aga ei saanud töölepingut sõlmida seni, kuni pole üürilepingut, st elukohta Rumeenias. Pangakonto tegemiseks ei piisa siinsest aadressist, peab ka kodumaa oma olema. Kusjuures kindlasti mingil ametlikul paberil.

Meil tuleb riigis viibimine registreerida kolme kuu jooksul ja saada vastav dokument, muidu peame riigist lahkuma. Ja nüüd alles läheb segaseks. Nimelt on sääraseks registreerimiseks erinevad võimalused. Kuna Siim töötab ametlikult siis ei ole see kuigi keeruline. Villem on tema pereliige (seda tõendab sünnitunnistus). Mina olen lihtsalt keegi suvaline :) Kui Siimuga ja Villemiga on asjad korras, siis mina kui mittetöötav ja mitteabikaasa vajan registreerimiseks kohalikku pangakontot, kuhu peale oleks kantud mingi kindel summa. See peaks tõestama, et ma pole siia tulnud kellegi kulul elama, vaid suudan ise hakkama saada. Või midagi säärast. Igatahes on minul riiki registreerimiseks tarvis kohalikku pangakontot, aga pangakonto avamiseks pean oma olema registreeritud. Surnud ring. Kuhu see kõik välja jõuab, seda ma praegusel hetkel veel ei tea. Nüüdseks on Siimul see nn elamisluba ja ka pangakonto olemas, aga mina pean võibolla kolme kuu möödudes üle piiri minema :)

Igatahes algas see paberimajanduse saaga juba ammu enne meie siia tulemist ja lõppu veel ei paista ;) Säh sulle tööjõu vaba liikumist.